Robootikaringid — kuidas algab tulevikuinsener
Tartu ja Narva noortele disainitud ringid, kus robotika on palju rohkem kui koduülesanne.
TalTech ja Tartu ülikooliga seotud projektilabod annavad noorele võimaluse tegeleda päris probleemidega. Koostöö, mis loob reaalset väärtust ja muudab õppimise tähenduslikuks.
Projektilabor pole tavapärane klassiruum. See on koht, kus noored saavad kohtuda tegelike üliõpilaste ja teadurite, lahendada päris probleeme ja näha, kuidas nende ideed muutuvad reaalsuseks. TalTech ja Tartu ülikool pakuvad Tallinnas, Tartus ja mujal Eestis võimalusi, mille puhul kooli õpilased saavad osaleda päris projektides.
Erinevalt tavalistest praktikatöödest, kus õpilased teevad seda, mida neile öeldakse, käivad projektilaborites tegelikud uurimused käsikäes noorte ideede ja julgusega. Siin ei ole ette antud õige vastus. Siin on probleem ja sul on võimalus seda lahendada.
Pole abstraktne harjutus. TalTechi mehaanika laboritest tulid projektid, nagu "Kuidas teha robotit, mis suudab autistlikele lastele anda teraapiataotlusi?" või "Ehita seade, mis mõõdab taimede kasvutingimusi koduses kasvuhoonetis."
Tartu ülikoolist pärineb projekti nagu "Kuidas analüüsida sotsiaalmeedias kasutatavate sõnade muutust kolme aasta jooksul?" — see pole lihtsalt andmeanalüüs, see on humanitaarteadus, mis toimub tõeliste andmestike peal.
Oluline on see, et need projektid on lahendamata. Mentors ei tea täpselt, kuidas seda tehakse. Tal on ettekujutus, teadmised ja vahendid, kuid teed on uurimata. See tähendab, et õpilased ei treenita, neid areneb.
Mentors pole õpetaja. Ta on keegi, kes käis kaks aastat tagasi samas koolis, nüüd õpib ülikoolis ja teab, kuidas midagi tõeliselt teha. Ta ei ütle, mida teha — ta näitab, kuidas mõelda.
Üks näide: Tanel, TalTechi üliõpilane, juhtis projekti robotite liikumisplatvormide kohta. Esimesed kaks nädalat tegid noored samme valele suunale. Tanel ei öelnud: "Ei, seda viisil ei tee." Küll aga küsis: "Miks arvad, et see ei tööta?" Ja noored ise mõtlesid välja, et neile puudus raskuskeskme tasakaal.
See on õppimine, mis ei unusta. Mitte ei unusta miski, millest saad eksami puhul kirjutada, vaid midagi, millest oled osa võtnud.
Otsekohe: kogemused. Pärast 4-8 nädalast projektilaborit võid kirjutada CV-sse, et oled töötanud uurimistöö kallal TalTechi laboriossa. See pole teooriaõpe, see on tõeline. Kandideerimise ajal ülikoolisse see märgatakse.
Teiseks: sissevaade. Rohkem kui pool projektilabori osalejatest ütlevad, et nüüd teadsid nad paremini, kas see valdkond on nende jaoks õige. Mõned leidsid, et tehisõpe ei ole neile, kuid robotika on. Mõned leidsid, et bioinformaatika on eksisteerimine, mida nad ei osanud kujutada.
Kolmandaks: võrgustik. Oled nüüd kontaktis üliõpilase ja tõenäoliselt mõne professoriga. Kui hiljem mingi küsimus tekib või tahad praktikat, tead kelle käest küsida. Seda ei saa mingilt veebikursuselt.
See artikkel on informatsiooniks ja otsustamiseks. Projektilabori osalemine sõltub koolide ja ülikoolide poliitikast, projekti teemast ja kandidaatide valikust. Mitte kõik õpilased ei pääse automaatselt — tavaliselt on protsess konkurentsitihe. Samuti ei ole projektilabor üldkättesaadav kõigis Eesti koolides. Kontrolli oma kooli ja TalTechi või Tartu ülikooli veebisaitidest, millised programid sind jõuavad.
Projektilabor on sild. See pole kool ja pole ülikool — see on paikne kogemus, mille kaudu õpilane näeb, et teadus ja tehisõpe on elus ja saavutatav. Mitmel noore jaoks selle jooksul tekkiv motivatsioon muudab nende kogu õppimistee.
Ja ülikoolide ja koolide jaoks? See tähendab, et nad kasvatavad noori, kes mõtlevad kriitiliselt ja ei karda eksida. See on tehtud maailm, milles me vajame inimesi, kes suudavad lahendada probleeme, mida me pole veel näinud.